Juubel: Pärnu hulgilaofirmast parimaks autokooliks

Idee oma firma luua tekkis ASi Aide tänasel omanikul Enn Saardil ja tema kahel sõbral 1991. aastal, kui Eestis hakkasid usinalt tekkima eraettevõtlused. Nii antigi Pärnu linnavalitsusse taotlus sisse ning 20. juunil saadi roheline tuli ettevõtluseks. Kuna mehed olid 15 aastat töötanud Pärnu KEKis, oli esmaseks idee hakata autosid remontima.“Mõte siiski muutus ja lõime väikese valuutapoe. Aegamisi tekkis aga firmasid, kes soovisid saada kaupa hulgi ning avastasime, et palju müüa ongi ju hoopis tulusam,” meenutab Enn Saard, kes juba 1994. aastal teistelt osanikelt firma välja ostis. Mõne aastaga kasvas ASist Aide Pärnu arvestatav hulgimüügifirma. Kuna turg oli odavast toodangust üle ujutatud, orienteerus ettevõte algusest peale kvaliteetkaubale, tuues Eestisse Marsi šokolaade ja turustades Martini vermuteid ning kallihinnalist kosmeetikat.Käibe suurenedes hakati eksportima Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Venemaale, hea oli koostöö juba siis tegutsenud hulgimüüjatega Tridens, Mobec ja Jungent. Esimesed vitsad saadi kätte Vene kriisiga 1998. aastal, kui tellijad kukkusid ära, aga ladu oli kaupa täis. Kuigi prügimäele tuli viia mitu tonni säilivusaja ületanud šokolaadi ja närimiskummi, oli ettevõte selleks ajaks piisavalt kasumit teenitud, et püsima jääda. See õpetas Saardi sõnul, et ükski äri ei tule tagasilöögita, aga neiks tuleb valmis olla ning osata vastu hakata. Lisaks on oluline jätta tegemata mõttetud ja ülejõukäivad kulutused ning kõik, mida ettevõtte tööks on vaja, peaks kuuluma endale, mitte pangale.

Kogemused teisest valdkonnast tulid suureks kasuks

Hulgikaubandusega tegeleti niikaua, kui hakkasid tekkima suured kaupluseketid, mis said hea hinnaga kaupa otse tehastelt. Aide osaks jäid pisemad kauplused ja maapoed ning see ei tasunud enam ära. 1996. aastal oli ettevõte avanud aga Pärnus 9000ruutmeetrise ärikeskuse, kus olid nii müügisaal, hulgiladu, baari kui ka arvestatav hulk väljarenditavaid ruume.“Olin valiku ees, et kas jätkata kaubanduses või mõelda midagi välja. Üks sõiduõpetajast sõber tuli jutuga, et äkki finantseeriksin tema autokooli ning sealt sündiski uus idee teha Pärnusse tõeliselt heal tasemel autokool – ruumid olid ju olemas, raha investeerimiseks samuti,” meenutab Saard, lisades, et tänu põhjalikule eeltööle ja koostööle Rootsi autokoolidega toodi Eestisse sellel vallas täiesti uut hingamist.2000ndatel loodud Aide Autokooli terviklikku kompleksi, libedaväljakut ja 25 hektari suurust õppeväljakut käivad vaatamas autokoolid üle Euroopa. Autokooli masinapargis on üle 50 sõiduki, libedarajal käib umbes 11 000 inimest aastas. Esimesel aastal sai koolist tunnistuse 244 inimest, teisel aastal oli lõpetajaid juba 1000 ning tänaseks on kool välja andnud üle 20 000 koolilõputunnistuse.Kooli edu saladus on Saardi sõnul lihtne: “Ma tulin täiesti teisest valdkonnast – minu jaoks oli igapäevane kliendi oskuslik teenindamine ja heade töötajate hoidmine. Tahtsin luua autokooli, kus käiksin ka ise meeleldi ning arvan, et meie eeliseks on ka see, et omanik ise juhib firmat ning on igapäevaselt kohal. Usun, et enamik kõrvaltvaatajaid arvab, et olen lihtsalt usin palgatöötaja.”Ta lisab, et ettevõtte juhi kohustus on anda oma töötajatele tööd, sest töötajad on raudvara ja just nemad teevad firmast selle, mis ta on. “Võin uhkusega öelda, et Aides töötab kolm üle 20 aasta staažiga töötajat, kellega tegime koos hulgiladu, kes aitasid mul kooli ehitada ning õppisid selgeks uue ala,” ütleb Enn Saard, kes täna on ka Eesti Autokoolide Liidu juhatuse esimees. “Olen väga tänulik oma perele, töötajatele, koostööparteritele ja kõigile klientidele nende huvitavate ja väljakutseid täis aastate eest – ilma teieta ei oleks AS Aide nii kaugele jõudnud!”